Kahe nädala eest seadsime sammud Kreetale. See on selline reis, millest ma olen juba lapsest saati unistanud. Kreeta on alati olnud mingi maagiline koht, küsid miks... Ma olin kunagi VÄGA (VÄÄÄGAx100) vaimustuses Mamma Mia muusikalfilmist. (See, kus Meryl Streep oli)24.juulil saigi asi teoks- mu varvas astus Zürichist Heraklioni lennule ja juba 2.55 pärast tallusin Kreeta saare päikesest räsitud pinnast. "Kui teistmoodi lämbe" oli mu esimene mõte. Ma oleks kohe jooksnud kuhugile konditsioneeri alla, aga õues oli NII ILUS, sest see meri... Helehelesinine rannik ja sügavsinine meri, ma peaaegu minestasin ja oleks ka paar pisarat pillanud. Jaa, see postkaartsinisevahemere nägemine on bucketlistis oma aega oodanud vähemalt 3000aastat!
Me buukisime peikaga oma reisi suht spontaanselt juuli alguses, sest nii-nii suur soov oli koos päikest jahtida ja selline tore chillime-lihtsalt-rannas puhkus kulus mõlemale marjaks ära. Me tahtsime kas Kreekasse või Hispaaniasse (minu süda põksus kiiremini muidugi Kreeka nime kuuldes, sest veelkord- MAMMA MIA!!), lõpuks sai määravaks parim pakkumine ehk kuna meil on umbes 1000 teist sama suurt unistust, siis me otsisime endale kõige parema 7-päeva pakkumise. Ja iseendalegi ootamatult maandusime 5tärni hotellis. Aga! Siin on ehk 3 asja, mida iga üks, kes endale silme ette pildi maalinud meist kahest hotelli fuajees miljonid kohvris, teadma peaks.
1) Kreeka 5 tärni ei ole muu Euroopa 5 tärni. Hotell oli muidugi vägev! Suurepärane basseiniala, jõusaalid, spa, mitmed rannabaarid, restoranid ja nii edasi. Aga Kreeka 5* lihtsalt on mujal Euroopas 4. Või lausa 3, okei 3,5.Me olime muidu hotelliga nii rahul!! Mul pole näiteks mitte kunagi hotelli eest kohvrit tuppa tassitud- never! Päris fancy tunne.
2)Me saime all inklusive paketti ehk me söime ja jöime terve päeva kui palju tahtsime! Ja see söök oli IMELINE!!! Joogid ka. Basseini baarist sai päeva jooksul näiteks jäätist ja nii, mu jaoks suht bingo. Noo, jäätist sai kõvasti. Ma mõtlen, et KÕVASTI. Jaa, meil oli seal ka jõusaal, kus jaatist maha joosta. 3x jooksin ka, ülejäänd aja sõin jäätist, like theres no tomorrow.
3)Arvestades Kreeka üleüldist majandust on siin Kreetal lihtsalt kõik nii-nii palju odavamad. Sedasi, et kaks Šveitsi töötavat noort inimest saavad endale seda 5* lubada. Hard working pays off muidugi ka.
Kreeka majandus on silmapaistnud, seda mitte just kõige positiivsemas mõttes, kaua. Ega see elu seal meelakkumine olegi.Palju kerjuseid, tänavaloomi, prügi... Mis mulle nii-nii kole tundus olid elekrtipostid IGALPOOL! Kogu linna ilme rikkusid elektritraadid. Aga inimesed kõige selle juures on hullult sõbralikud. Me käisime ühel õhtul näiteks oliiviõli jahil ning saime suurepärase kaupmehega tuttavaks- kostitas meid oma poekeses nagu kadunud sugulasi, lahkudes poetas pisaragi. Hehe. Aga ka hotellis märkab meeletut külalislahkust, kõik on niinii toredad. Pluss suurem osa teenindajaid oskab saksa keelt. Mis on huvitav. Aga see muuseas pidigi sedasi olema, et hooajal (aprillist oktoobri lõpuni) töötavad nad Kreetal ning talvel teenivad raha teenindajana saksa keelt kõnelevates riikides.
Ühelpäeval me jalutasime pisut ranna äärt mööda teise randa, et ühele minisaarele ujuda. Ning kuna meil olid ka snorgeldamiseks prillid ja toru kaasas käisime snorgeldamas ka, sedasi omal algatusel. Leidsime nii-nii palju kalu. Vahemere merepõhi pole ju üldse värviline- hõikab see, kes on snorgeldanud näiteks punases meres, aga tegelikult leidsime me hulga huvitavat!! Lihtsalt kogu see värk oli suht värvitu.
Teisel päeval aga tripisime saarele nimega Chrissi island. Nagu ma juba enne mainisin on mu bucketlistis see heledavee nägemine olnud juba hirmushirmus kaua. Ja kuna meie hotellitänava iga teine ekskursioonibüroo pakub reisi maagilisele kristallselge veega saarele, oli mu jaoks selge! SINNA MA PEAN SAAMA! Mõeldud tehtud! 90euro eest sõidutatakse kaks nägu hotelli eest paradiisi. Reis algas muidugi HIRMUS vara, aga selle nimel- JA-JA-JA!! Ja ma vist ei saagi siin tähtede ja sõnade abil piisavalt väljendada, et kui ilus seal oli. Ma panen parem paar pilti, illustreerimaks minu hingetust.
Õhtuti chillisime ja mõnulesime rannabaarides, rääkisime põnevate inimestega. Näiteks ühe tüdrukuga iirimaalt, kes juba mitmendat suve lihtsalt võtab time-offi ja tuleb Kreetale päikest püüdma ja Palmbari kokteile segama. Päris rändajahing, igipõline seikleja. Ja ränk rabaja, sest ma ei ütleks, et suvise Kreeta terassibaaris nende temperatuuridega mugav oleks neid kokteile segada.
Ilmaga meil vedas! Temperatuurid ei olnud inimlikud, kuid täpselt parajad rannas lebotamiseks ja sedasi me üldiselt päevi õhtusse saatsimegi. Selleks päevaks kui me oma paradiisitripil käisime sattus olema muidugi reisi palavaim-43kraadi, muidu oli stabiilselt 36-38. Ei, õhtuti ei läinud just mugavamaks. Aga sõber jää igas joogis ning õhukesed kleidikesed aitasid hädast välja! Hotelli restoranis pidid härrasmehed muidugi pikkipükse ja kinniseid jalavarje kansma. Sedasi me siis igaõhtu istusime seal maitsvast toidust täispargitud taldriku ees- mina sitsikleidis ja sandalettides. Toni triiksärgis, teksades ja kinnisteskingades... Hihi. Kättemaksuks, vist, võitis ta kõik UNO kaardimängud meie reisi ajal. Tasakaal.
Väljaarvatud see, et meie tagasilend umbes 3h hiljaks jäi oli kõik päikeseline . Pärast kaheksat päeva Kreetal oli isegi täitsa mõnus Zürichisse tagasi tulla, et kohekohe tähistada 1st augustit! Kodus olime me tegelikult vaid 2 päeva- tegime kaks kiiret pesupäeva, lõime 1l augustil sõpradega klaase kokku, käisime sõbranna sünnipäeval ja siis tõmbasime juba Itaaliasse.
Itaaliasse mineku otsustasime me Kreetal, kui saime aru, et meie puhkus saab kohe-kohe läbi. Buukisime suvalise hotelli Maggiore järve ääres ja 3. augistil (mu armsa vanaema sünnal) ajasime jälle minema. Auto pungil asju täis jõudsime me suhteliselt hilisel tunnil hotelli. Kuna meil polnud seekord üldse plaanis logeleda möödusid enamus meie päevad matkates.Ühel päeval me siiski olime terve päeva vesijalgrattaga järvel Lago di Monate. Aga matkamise ülekaalust (?!) kõnelevad pudelipõhja suurused villid mu kandadel ja päkkadel ja varbaid villide alt põhimõtteliselt ei näe. Ma pole iial nii kaua matkarajal olnud, aga kui itaallased tunneksid sellist asja nagu matkarajamärgistus ei oleks meie oodatud 3,5h matkast 6 saanud. Me nimelt saime sõbralt Googlilt põneva matkaraja, mis jutu järgi juhatab teelised möôda kolmest kosest. Ja kõik, mida me ei leidnud olid kosed. (Pärast matka muidugi võtsime auto ja sõitsime mujale koskede juurde, et päris pettund poleks) Eks need itaallased olegi rohkem suuremulli puhujad. Ometi leidsime kaks imearmast pea väljasuremas Itaalia külakest, kus inimesed kasvatavad eesleid, külakiriku ees palvetavad mustades kitlites vanad naised, lapsed jooksevad heinaküünide vahel ja mehed istuvad külasildiall päikese varjus õllepudelid käes. Kõik itaallased naersid meid välja ning ei uskunud oma kõrvu kui Toni itaalia keeles neile selgeks üritas teha, et ja, me tõesti jalutasime need 6km mäkke, jep selle palavusega. Siinkohal olgu mainitud, et itaallased ei astu sammugi jala ning nende kõnniteed on niii kriminaalselt olematud, et nii mõnelgi korral tee ääres kõndides hüppas süda kuklasse. "A milleks, mul on ju auto?" Pajatas üks pizzapoiss.
Pizzast ja nii rääkides... Noo seda värki nad seal tunnevad. Pizza oli imeime maitsev ka suvalises nurgataguses putkas ja teate.. Seal oligi toit parim, sest igasugused restoranid vaatega mägedele või järvele olid toidupoole pealt hirmus nigelad aga kallid, ilmselgelt maksad vaate eest... Pizzat sai kõvasti söödud ja mmmmmmmmuidugi, peaaegu oleks unustanud, GELATO! Itaalia jäätis, mis samuti igas nurgapealses putkas maitseb nagu T A E V A S!
Ja, reisida on maru vahva, sama vahva on koju tagasi tulla, sest reisi palju tahad, oma voodi on ikka oma! Tegelikult saigi nüüd vast kõik öeldud. Panen illustreerivalt siia ka paar pilti, et saaks lõbusam.
Ps! Nii paljud on huvitundnud, et mismoodi nüüd siis sügisest see Rannapiiga elama hakkab. Üsnapea tuleb selle teemaline postitus ka. Juhhu
Kalli- kalli- musi- pai!
T
Sunset maailma ilusamas restoranis Kreetal
Kreetal muidu peale oliivipuude muud rohelist ei ole, siiski hotelli ümbrus oli kenasti disainitud roheliselt
Caumasee ja ei, ma ei tunne seda tüüpi pildil.
<3
No comments:
Post a Comment