Igaljuhul, lugu on selline- ma pühin taaskord isamaa tolmu paariks kaheks ajaks jalgadelt. Emakeele vötan küll endaga (IGALEPOOLE) kaasa, aga ega saksa keele öpingud ka unarusse jää! Ikka kaugemale ja körgemale- saksapreiliks ära, vöib-olla ühel päeval saab selle saksahärra koos mõisagagi...
Ma tahaksin oma suvest teile kirjutada, aga see on nii kuramuse raske, sest olgem ausad- oli ju köik kaunis... Selliste kauniste asjadega on mul alati sedapsi, et kohe keeruline on neid niimodi kirja panna... Tahaks ju küll, aga siis saab see ahhetamine ikkagist vöitu ning niimodi oleks parem lihtsalt vait olla, sest köik ju teavad, KUII ILUS see Eestimaa suvi sellel aastal oli. Ütleks, et üks tubli suvi oli- liivarannad, heinamaad, saaremaa ja kolgamaa ja semud ja jäätist (oi, palju jäätist)...Oi, palju ilusat...
Ja nendest semudest rääkides... siis need on mul ikka ütlemata vahvad. Köik omamoodi, aga nii minu omad. Jah, vot nende Eestimaa semudeta ongi seal Zürichis teinekord päris keeruline. Sest, seal ei kutsuta kolga kaltsukasse šoppama. Seal ei saa Annikaga tunde kohvitada vöi Keni ja Aloga öösel rabas käia... Seal pole üldse nii head raba ega nii vahvat Annikat!
Noh ja niimodi ma siin istungi, kohvri otsas ja mötlen, et küll oli VINGE suvi. Poetan pisara ja liigun röömsalt edasi, sest juba järgmisel nädalal lendan läbi Helsinki Zürichisse ja selle üle on mul ka hirmus hea meel. Noh, et saan Helsingisse ja nii...
Kui te küsite, et kas mul on plaan, siis ei... Mul pole plaani. Mul on kaks kätt ja suur suu... Nendega peaks vist ka plaani puudumisel hakkama saama. Ema, ära muretse, ma saan hakkama! Paberitega lapsehoidjat minust ilmselt ei saa ja ju ma ühelpäeval KÖIK oma unistused ellu viin!
Ma postitan teile paar toredat pilti suvest ja siis ütlengi peatse kirjutamiseni!
Olge musid ja hoidke 11!
XX
Triin
No comments:
Post a Comment