Tuesday, March 18, 2014

Tule, istu, peame pikniku

Ma pole oma elus veel sellist pulli näinud, et märtsikuus näitab kraadiklaas ±20 ning nartsissid öitsevad. Tavaliselt emadepäeval käiakse Eestimaal veel kasukaga (okei, mitte päris) ning heal juhul saab emale möned pisikesed nartsissilapsed (?!) vaasi korjata. Ilma naljata- meil on siin suuuuuur kevad! Jalgrattalt pühkisin tolmu juba umbes kuu aega tagasi ning esimest korda uuel aastal viisin oma baleriinad ja kevadjoped jalutama juba poolest veebruarist. Bikiinihooaeg POLE enam kaugel! Kuigi, arvestades Eestimaa muutliku ilma vöib siin poolest maist veel lörtski maha sadada- ära KUNAGI ole milleski täiesti kindel!
Esimeste soojade ilmadega otsisime Lucasega rannalina välja ning peame iga päev pärast kooli pinkinku- lebame tekil porgandikauss nina all ning mulejtame. Muljetada on meil alati millestki kuna see kutt lihtsalt armastab löputut rääkimist ning asjade analüüsimist. Tihtipeale me unistame, sest see tuleb meil mölemil ilmselt köikse paremini välja. Ühel pärastlöunal oli meie vestlus aga hoopis naljakam. Nimelt:

Triin: Lucas, kuule! Kui ma sul enne koolis vastas käisin, kes see ilus noor (mees)öpetaja  seal oli?!
Lucas: aa, see, kes teiste lastega pinksi mängis?
T: Jaja, just tema!
L: Ta on üks hästi karm öpetaja. Talle meeldib kui naised temaga viisakalt käituvad. Talle meeldib ka tüdrukutega pinkiku pidada.
T: Haha, kust sina seda tead?
L: Noo, ta ise rääkis mulle üks kord.
T: Okei...
L: Meeldib sulle vöi?
T: Noo, päris kena kutt ju. Annan sulle 10 franki, küsid talt, et kas tal pruuti on?!
L: Mmmmm...
T: 20?
L: Noh, juba parem pakkumine. Ma mötlen selle peale.
T: 25?
L: Diil

Ma muidugi tegin nalja ja ilmselgelt me mingisugust diili ei teinud ja raha Lucas minult ka ei saanud, aga nii naljakas, kuidas kutt oskab äri ajada. Mulle peika sebimisega on ta üleüldse hirmus ametis. On nii mönigi kord mind üsna piinlikku olukorda pannud. Ühel korral teatas kogu suguvösa ees, et ma hakkan mehele minema, sest pereisa söber olevat mul kosjas käinud. Aga abielluda ei tohi me enne kui tema on politseikooli löpetanud, sest siis on mu pulmapidu turvaline ja mina kaitstud. Meil Lucasega on selline real öe-venna suhe, et vihkame ja armastame teineteist samal ajal- ühel hetkel vöib ta mulle suusakepiga augu pähe taguda ning teisel hetkel mulle köik maailma lilled kinkida... Umbes nagu minul ja Ruudil.


      Kevad meie aias.

    Happy puppy, minu Sveitsi bro
Peale selle, et Lucas, Marco ning Carla minu suured söbrad on, on mul palju ka oma söpse. Ma liigun tohutult rahvusvahelises seltskonnas- minu söpsid on soomlased, sveitslased, sakslased, kanadalased, rumeenlased, itaallased, prantslased, inglased, ameerikalsed, poolakad... kogu selle rahvustepeo vahele on ära eksinud ka kaks ülilahedat eestlast- Karin ning Lauri- kes samuti minuga siinse elu muresid ja rööme jagavad!! Igaljuhul on seltskond kirev ning nalja koosviibimistel jätkub teinekord varajaste hommikutundideni. Mis köige lahedam- kogu aeg kohtun uute ja veeeel pönevamate inimestega, kes töötavad erinevates eluvaldkondades- pankuritest öpetajateni ning öpetajatest korstnapühkijateni. Ja köigil on koos hea! 

Mul käisid eelmisel laupäeval veel ühed külalised- Liisu ning Taavi! Sellest, kuidas mul veel külalisi on käinud saad lugeda SIIT ja SIIT.  Nad olid nimelt möödasöidul ning veetsid ühe päeva minuga Zürichis. Hästi vahva oli- haarasime itaalia pizzeeriast süüa, jalutasime mööda kauneid tänavaid, lobisesime ning löpetasime kuulsas kohvishopis Starbucksis mustikamuffini ja kohvitassi taga. Vahel on lausa MUST oma perega olla. Isegi, et ma loen family Lucchinettit oma täieöiguslikuks perekonnaks on minu Liisu ja minu Taps ikka teine teema. Ahha, rääkides veelkord sellest samas "külastuslaupäevast"- see oli ilmselt minu siinse elu köige huvitavam laupäev+ Starbucksis kirjutas üks nunnu kohvipoiss mu nime kohe ilusti nii nagu peab, mitte nii nagu ta heaks arvaks.. Kas match made in heaven? Me juba vahetasime telefoni numbreid... 






Liisuga
   
Noh, ja sedapsi hakkabki vaikselt minu ring siin otsa saama. Aasta jagu igasugu naljakaid seiklusi, uusi inimesi, saksa keelt jnejne. Ah, mis ma sellest ära minekust ikka siin nii suurelt jahun, küll tuleb üks suur kokkuvötev tömban-joone-alla postitus. Ja egas sedagi tea vöib-olla sellist tulegi, sest ehk elu siin läheb edasi... 

Mul oleks tegelikult veeeeel niii paljust kirjutada. Suusatamisest, oma söpradest, reisidest, elust-olust, oma host perest ja ma ühel hetkel sellest köigest kindlasti ka kirjutan, aga praegu tahan ma hoopis teiega jagada midagi, mida ma nii väga ootan! Mu hostema saab kohe-kohe lapse ning mina ärkan igal päeval ülesse ja loodan, et täna on SEE päev. Mulle meeldivad pisikesed beebid väga ning olles selle tegelase arengut körvalt näinud juba täpselt 9 kuud on mul suuuur uudishimu teda lähemalt vaadata. Pisikesed lapsed lihtalt tekitavad minus sellise kommipoe tunde (mida iganes see siis ka ei tähendaks). 

Suusatamisest lihtsalt nii palju, et see on mu uus lemmikspordiala! Cant get enough of it!! Kahju, et hooaeg hakkab läbi saama... See on juba 1 pöhjustest, miks ma ennast ka järgmiseks talveks siia sokutada tahan.

MUSID teile sinna kargesse ning mitte niiii kevadisse Eestisse! Igatsen musta leiba ning kodumaist kirjandust jaa koduseid pühapäevasid ka!

XX

Triin



Never in my life have I seen that there's +20 degrees in March and daffodils are blooming. Usually on Mothers day (second Sunday in May) people still go around in coats (okay, partly kidding) and in some rare cases you get to pick your mother daffodils-to-be that are just beginnig to peek out of the ground. Im not kidding, springs is here. Summer is not far! Although considering Estonias weather there could be a snowstorm in May - never be sure about anything.
With the first warm weathers around me and Lucas got out a picnic towel and now every day after school we have a picnic. We just lie on the towel a bowl of carrots in front of us and chat. And we always have something to  chat about. He just loves to analyse stuff endlessly. More often than not we like to dream. One afternoon our conversation was funnier than usual. It went down like this:

Triin: Hey Lucas! When I came to pick you up earlier, who was that handsome young (male)teacher?
Lucas: Oh you mean the one playing ping-pong with the other kids?
T: Yea-yea, him!
L: He's a strict teacher. He likes when women are polite to him. He's also into picni
T: Haha, how do you know that?
L: Well he told me once.
T: Okay...
L: You into him?
T: Well, he is handsome isn't he. I'll give you 10 franks to ask him if he has a girlfriend.
L: Hmmm...
T: 20?
L: We're getting there. I'll have to think about it.
T: 25?
L: Deal

I was kidding of course and we didnt make a real deal and Lucas didn't get any money from me, but it's funny how this guy can already be such a businessman. And furthermore this guy's always trying to fix me up with someone. There have been embarrasing moments. This one time he announced in front of the whole family, that I am going to be married. But we couldn't get married before he had been to the police school so the wedding would be safe and me protected. Me and Lucas have this real brother-sister relationship. The one when you hate-love each other. At one point he can poke a hole in my head with a ski pole and the next he can surprise me with all of the flowers in the world. Just like me and My borther back home. 
Besides Lucas, Marco and Carla being great friends I have a lot of friends of my own. And what an international bunch it is. Finns, swiss, germans, canadians, romanians, italians, french, britts, americans, polish...and in this international bunch there are also two estonians! Karin and Lauri who also share their joys and worries of life here with me. Anyways the crowd is a mix of nations and we have a lot of fun together, sometimes til the break of dawn. And what's even cooler is that I get to meet even more people by hanging out with my friends who work in all kinds of different areas - from bankers to teachers to chimney cleaners. And we all enjoy eachothers company!
Last- last saturday I had some guests - My cousins Liisu and Taavi! They were passing by and spent a day with me in Zurich. It was fun. We had pizza from italian pizza place, walked down beautiful streets and chatted. Of course we ended up having blueberry muffins and a cup of coffee in Starbucks. Though I consider Lucchinetti family my fullyfledged family, i got to say Liisu and Taps are a whole different thing. This saturday was probably one of the most interesting saturdays here+at Starbucks this cute coffee guy wrote my name all right like supposed to on the coffee cup, not how they think it should be. Match made in heaven? We already exchanged phone numbers...
And so this year is coming to a full circle. A years worth adventures, new people, german language etc. Not to keep on dwelling on the going away, I will probably at some point make a big farewell/going away post. And maybe there even wont be a going away..who knows...
I actually have so much more to write about. Skiing, friends, travels, life, my host family and at some point I will write more about them, but right now I want to share something I'm waiting for immensly. My hostmom is going to have a baby soon. Like any day now. Every morning I wake up wishing this would be THE day. I like babies and seeing the first nine months of the development of the baby i cant finally wait to see him up close. Im like a kid in a candie store when it comes to babies.
Oh and i think skiing is my favourite sport. Cant get enough of  it!!. Too bad the seasons coming to an end..One of the reasons i would like to come back next winter though...
Kisses to you in to cold cold Estonia. I miss black bread, estonian literature and oh those sundays at home..

No comments: