Umbes-täpselt kaks neljapäeva tagasi saabusid mulle esimesed külalised kodumaalt ning mul oli selle üle tohutu hea meel! Ma olen juba nii- nii kaua tahtnud seda siinset eluilu kellegagi jagada ning nüüd said minu kõige lähedasemad lõpuks aru, miks ma pidevalt joovastusest pilvedel hõljun, kui skypes oma rännakutest Zürichis jutustan. Me liikusime üsna sellisel turistide lemmikmarsruudil ehk kõik sugused olulised kirikud, pargid, tänavad, ehitised, kohad said vaadatud ning pildilegi püütud.
Kui kodused 13. veebruari varahommikul saabusid oli ilm üsna vastupidine sellele, mis ilmateade ennustas ehk umbes terve päeva sadas vihma. Ma polnud sellega üldse arvestanud ning kõik minu plaanid selleks päevaks olid nihu läinud, kuid egas keegi niisama voodile lösutama saand jääda. Võtsin appi plaani B- IKEA! Mu sõber naeris: su ema tuli pika rännaku siia lihtsalt selleks, et Ikeas šopata? Aga mu perekond pole suur muuseumite fänn ning pärast pikka lendu ning varajast ärkamist olid nad selle IKEA üle isegi õnnelikud. Ühtlasi andis see suurepärase võimaluse tutvuda minu kodulinnaga- Dietikon Beverlyhillsiga. Õhtul said nad juustufondüüd nautides esimese päris Šveitsi-fiilingu.
Teistel päevadel vedas ilmaga hulga rohkem! Mõnel päeval oli lausa fantastiline kevadilm. Siis võtsime ette matka, et mägesid natuke lähemalt näha ning ühel päeval hängisime loomaaias koos pingiviinidega. Ning kahtlemata ei saanud üle ega ümber Šveitsi toitudest- juustust, šokolaadist, fondüüst igas variandis, raclette'st ning siisnsest õlust. Mina isiklikult tundsingi kõige rohkem rõõmu nendest ühistest õhtustest söömistest, kus me tunde lobisesime ning head sööki nautisime, mõnikord mõnd vahvat lauamängugi proovisime. Need kaks täiesti erinevatest maailmadest perekonda said nii hästi läbi, et hüvastijätt kiskus nii mõnelgi pisara välja.
Minu suurim kartus minu perekonna küllatulekuga seoses oli Lucas- ta võib vahel oma käitumisega maailma peapeale pöörata ning seda mitte heas mõttes. Liigne tähelepanu viib ta eufooriasse ning hiljem teda maha rahustada kulutab aega, energiat ning närvirakke. Ometigi, et ta korraldas päris korralike stseene, oli temaga koos aega veeta täitsa tore. Eriti tore oli aga see, kuidas nad Luisega nii kenasti klappisid ning 5 päeva koos üli hästi mängisid. Kui Luise ära läks võttis Lucasel umbes nädal aega, et uuesti sittakeerama hakata. See tuli sellest, et kutt pidavat armunud olema ning Luise on KINDLASTI tema tulevane abikaasa ja laste ema. Oeh, lapsekesed ja suurelt unistamine, armas!
Lõpuks- ma loodan suuresti, et ema, mamma Lii ning Luise meenutavad seda pikka ning suhtelist kevadist nädalavahetust Zürichis hea sõnaga. Nalja sai meil igatahes kõvasti, sest muudmoodi minu armsa vanaemaga ei saagi- see naine pole mingi suupeale kukkunud. Perega koos veedetud aeg on kvaliteetaeg. Õnneks on mul maailmavahva perekond Eestis ning ühtlasi tohutu vahva perekond siin. Elu on lilll!
Minu pildivarud sellest nädalavahetusest on üsna nullilähedased :(.
***
Muud loba ka! Kartsin, et kui kodused tagasi Eestis muutub minu argipäev halliks. Aga ei! Tegemist nii palju, et palju ei jõua koduigatsusele mõelda. Mul on vahvad sõbrad, kellega meil pea iga päev miskit plaanis on- brunchid, karaoke õhtud, kokkamis õhtud, filmikad jnejne. Viimane eredaim sündmus oli eelmisel laupäeval ühe Rumeenia kuti üllatussünnipäev. Teemapeod on lahedad ja veel lahedamad olid inimesed sel peol. Pidu kestis varajaste hommiku tundideni ühes maailma vingeimas korteris. Sama nädalavahetuse pühapäeva veetsin ühe sõbra seltsis tema terrassil päikest püüdes! Tõeliselt soe on juba ning lilled õitsevad. Läheks puud kiirelt lehte oleks veelgi ilusam!
Ma ei taha üldse mõelda ära tulemisele. Ärge saage valesti aru, Eesti on siiski üks maailmamõnus koht, kuhu ma ALATI tahan tulla. Lihtsalt minu elu siin hetkel on nii äge, et raske see lahkumine saab olema. Saladuskatte all paljastan, et ühel päeval rääkisime Carla ja Marcoga minu siia jäämisest veel üheks aastaks ning ühtlasi olen otsinud erinevaid õppisime variante Zürichis. Selleks, et siin õppida pean ma aastakese oma saksa keelt tublisti parandama ning natukene raha kõrvale panema ja... No tegelikult on sellest kõigest natukene vara rääkida!
Aitäh, et sa siia ikka ära eksid, armas sõber/ sugulane/ tuttav/ võõras! Oled väga lahe! Muah!
Aaaa! P.S! Mu onu sai poja! Ehk ma sain onupoja! Ehk Mamma Lii sai 9nda lapselapse. Ning Ruudi pole enam ainuke poisslapselaps! ihihii, palju õnne Aksule ja Priidule! Kui koju tulen musitame! :))
P.S2! Üldse on siin lähiajal palju lapsekesi sündinud. Ma tean lausa kuute last, kes on sündinud või on lähi nädalatel sündimas! ja kõik on kutid! Laheeeee! Carla saab ka kohe lapse! olen nii elevil! *hästipaljuhüüumärke*
XO,
triin
I love thursdays! Somehow I always have the best mood, most energy and "all in all everything is awesome" mood on the 4th day of the week. It's probably cause the toughest days of the week are over and the weekend is almost palpable.
About two weeks ago my first guests from home arrived and I was overjoyed. So long have I wanted to share this beauty I see daily with someone back home and now my closest realized why I always seem so excited talking about my trips around Zurich. We travelled Zurich via the tourist route which is to say we saw all the sights that are must see. Churches, parks, buildings etc. And most of them got seen! And captured on pictures too.
When my family got here in the early morning on the 13th of February the weather was exactly the opposite on what was forecast. It rained pretty much the whole day. I hadn't planned for that so everything I thought we could do was now out of the question. Instead of just sitting around I came up with plan B - IKEA! My friend laughed that my mom had travelled this great distance just to go shopping in IKEA? But my family isnt that into visiting museums and after the long flight and early wakeup they were actually glad of the IKEA trip. Furthermore it provided a great opportunity to get to know my hometown - Dietikon. In the evening they had their first Swiss-feeling while enjoing fondue.
On the days to follow the weather turned to our favour and on some days it was like spring already. This was when we took a hiking trip to see the mountains a little closer and also went to chill with the penguings in the zoo. And we couldn't get around Swiss food - cheese, chocolate, all kinds of variations of fondue, raclette and local beer. Actually dinners were something I enjoyed most. Hours of talking, eating sometimes even a board game. The two families from completly different worlds came together in such a suprising way, that when it came to farewells tears were shed.
My biggest fear was that Lucas and my sister Luise do not enjoy each others company so much, cause they are soosooo different but... The most suprising fact was that Lucas and Luise matched good, playing together for 5 days. When Luise left Lucas was calm and quiet for a week before he was back to his old tricks again. That was supposed to be on the account that he was in love with Luise and that she would DEFINITLY be his future wife and the mother of his children. Oh the dreams of children! - cute.
In conclusion I really hope that my mom, grammy Lii and Luise remember this little spring-like vacation with fond memories. Atleast a lot of fun was had. Time spent with the family is time well spent. Luckily I have a family in Estonia and now also one in Zurich. Life is great!!
***
Chit-chat too! I was afraid that when my family went back to Estonia that my days would become dull, but no! There's so much to do that you don't even have time to get homesick. I've got amazing friends with whom we hang out almost daily - brunches, karaoke nights, cookings, movienights etc. The last memorable thing to happen was last saturday a Romanian guys surprise birthday party. Theme parties are so cool and even cooler were the people at the party. It went loooong in one of the coolest apartments in the world. It's so warm already and even flowers are starting to bloom. I wish that trees would aready start blossoming it would be so pretty. I don't even want to think about leaving here. Don't get me wrong, Estonia is a superfantatastic place where I ALWAYS want to go, but my life here is so awesome now that leaving will be hard. I'll let you in on a little secret - Carla and Marco and I discussed the possibility of me staying for another year. And also i've been looking in to studying here. Though i'd have to really step it up a notch with my German language studies and put aside some money and...Well it's actually a bit too soon to start making that kind of plans.
Thank you for getting lost here dear friend/relative/aquaintance/stranger! You're great! Smooches! And i really, really try to write more in english, carla! :)
Ohhh! P.S! My uncle had a son! So that means I have a nephew! Grammy Lii got her 9th grandchild. And Ruudi isn't the only boy anymore! Congrats to Aksu & Priidu! When I come home kisses shall be had! :))
P.S2! There's a babyboom going around. I know atleast 6 children either already born or just about to be. And all are boys! Coooool. Also my hostfamily is exepting a baby!!!!Much excite!!!
XO,
Triin
No comments:
Post a Comment