Naljakas juhtum ehk miks alakad sauna ei saa ja miks helkur on naljanumber

Kunagi kirjutasin, et šveitslased pole just teab mis suured saunahaid. Eile sai see taaskord kinnitust. Nimelt, me Lucasega käime üsna tihi ujumas- esiteks kutile hullult meeldib ning teiseks on see suurepärane võimalus korraks hästi läbi saada. Kuna me üks päev rääkisime pikalt laial saunast ning sellest, et minu peres on see suhteliselt suure au sees, siis avaldas ta soovi- tahan ka proovida, võtame järgmine kord ujulas saunapaketi. Niisiis eile seadsime sammud ujulasse ja minu südames põles leek- ma saan sauna! Jõudsime ujulasse, mõlemad hästi elevil, kassas aga selgus, et... Minu vestlus kassapidajaga oli selline:

Mina: "Tere, kaks piletit sauna. Mina olen 19 ja see kutt 6 aastane. (suunurgad taevani)"

Kassapidaja: "... mmm. (naerab nagu ma oleksin kommipoes liivapaberit küsinud ning pärast 2 minutilist kohmakat naerupahvakat lausub) Armas inimene, saun on meil ju 18+. Tulge järgminekord üksinda."

Mina: "Mm, 18+... Mis see saun siis nendele alaealistele teeb?!"

Kassapidaja:" Vabandust, aga selline on reegel."

Mina: (üritasin naeratada kuidagi) "okei, me läheme siis lihtsalt ujuma."

Noh ja siis me läksimegi lihtsalt ujulasse, mille üle oli meil muidugi samuti hea meel. Siiski oli Lucas natuke pettunud: "kas ma pean sauna minemisega ootama veel kaua?" "Noh umbes 12 aastat. Tuled Eestisse võid saunas elada, ilma, et sa kardaks oma vanuse pärast." 

Ma isegi ei oska ette kujutada, miks selline reegel. Kas alla 18 aastased inimesed saavad trauma alasti inimest nähes? Kas seal saunas on kohustuslik alkoholi tarbida ning suitsetada? Kas temperatuur on seatud spetsiaalselt 18aastase inimese elukogemuse järgi või... Jabur igatahes, hirmus jabur!

Teine naljakas asi, mis šveitslaste jaoks on naeruväärne ning täiesti ebapraktiline, on helkur- pisike elupäästja, mille mitte omamise eest pimedal ajal saab eestlane trahvi. Siin aga tunnistavad helkurit ainult lasteaia lapsed, kes käivad kooli-koju helkurvest seljas. Mina muidugi korraliku kodanikuna sõlmisin oma talvejopele helkuri, et pimedal ajal autod mind näeks. Umbes nädala aja pärast ma selle eemaldasin, sest ma ei jaksanud enam vastata küsimustele nagu: "Triin, sul ripub mingi julla jopeküljes.", "Hei tüdruk, ilus uus jope, lõikad hinnasildi ära, on veel ilusam!", "Mis see sul seal ripub?", "Milleks see vajalik on?" jnejne. Ehk lihtsam oli see sahtlisse tagasi panna ning pimedatel tänavatel mitte liikuda. Aga täiesti okei on väike promill sees autoga sõita ning kinopileti eest miljoneid maksta, sest see on nii kogu aeg olnud ja nii see jääb. 

Muidu on elu lill ja mulle kohutavalt meeldivad šveitslased ja nende siinne elu. Lihtsalt vahel panevad nad muigama, aga see on lahe, sest niimodi avastan uut kultuuri ja rahvast. Kindlasti pole ma selline nagu väga paljud sisserännanud- tulen oma riigist oma traditsioonide ja tavadega ning ei kavatsegi siinse riigi omadega tutvuda. Oma keel on püha ja uue riigi riigikeel sõitku kukele, sest see on liiga raske... Uue traditsiooni omaks võtmine, uue keele rääkimine ning uue rahva sisse sulandumine ei ole kodumaa hülgamine. Minu arust on see enesearendamine, kasvatamine, silmaringi laiendamine, mille eest kodumaal teeniks ainult plusspunkte! 

Muidu on chill, ilmad on meeletult ilusad ja ega muu ülegi kurta saa. Ühtlasi täpselt viie päeva pärast tulevad mulle kallid külalised ning Lucasel hakkab 2 nädalane koolivaheaeg. See koolivaheaeg muidugi tekitab pisut sellist halba tunnet- mõte, et 2 nädalat pikad päevad olen selle kreisi lapsekesega koos ei teegi mind nii rõõmsaks. Soovin teile ilusat nädalavahetust, kalli-kalli!

Triin