Niisiis, teised aupairid on maailma vahvad. Möni muidugi mitte nii vahva, aga nendest hoian ma suure kaarega eemale. Aga on ka selliseid aupaire, kes on kohutavalt toredad, aga miski pärast nende elu siin Šveitsis on ühel vöi teisel pöhjusel olnud kohutav. Harilikult on suureks probleemiks suhted host perega. Kaks tüdrukut, mõlemad väga toredad, on näiteks tänavale visatud, ilma mingisuguste seletusteta, lihtsalt kästud kohvrid pakkida ning sammud ukse poole seada. Teine asi, mis suures osas tüdrukuid vaevab on ületöötamine- töötunde koguneb nädala jooksul lausa 60tunnini, mis pole kuskilt otsast normaalne. Ning ületöötamisega kaasnevad kohutavalt imelikud töökohustused- ma tunnen palju aupaire, kes teevad kõike muud kui lapsehoidmist. Sisuliselt koheldakse väga paljusid tüdrukuid, kui odavat tööjöudu ning suhe perekonna ja aupairi vahel on pigem ametlik. Mul on neist köigist nii kahju ja ma pigem hoian tavaliselt oma suu lukus, kui minult mu perekonna kohta küsitakse, ma lihtsalt tunneks ennast ebamugavalt öeldes: "Aa, kui kahju, et sa pead iga päev WC-d küürima, meil on selleks koristaja. " Vöi kui tuleb jutuks vabal ajal perekonnaga hängimine siis ma eelistan lihtsalt öelda: "Jaa, me ei chilli niimodi koos kunagi." Tegelikult tösiasi on see, et me teeme köike koos, mis vahel on ilmselt ka natuke kummaline. Aga ma töesti naudin nendega ka toidupoes käimist!
Ilmad on endiselt sellised sügiseselt soojad, ometi viskaks juba talvemantli selga, sest tuul on külm, oi kui külm! Nädalaalgus oli meeletult kaunis, aga täna seevastu oli kohutav ilm, toailm. Lucas täiega naudib tubaseid tegevusi, täna me möllasime pea 2 tundi keldris ja tagusime trumme, tantsisime ja kuulasime muusikat nii kõvasti, kui saime! Pärast meie "pidu" oli Lucas nii armas, tuli minu juurde, kallistas ja küsis: " Triin, kas sa tunned ennast õnnelikult? Kas sul on ka selline tunne, et kõhus on õnnelik tunne?" Vastasin jaatavalt ning asusime maronisid sööma!
Maronid!Need on kastanilised, mida sütel grillitakse(?!). Igatahes suures ahjupotis neid kuumutatakse ja pärast need ära süüakse. Ja mina olen alati nagu pisike laps kommipoes, kui kuulen, et täna hakatakse maronisid kodus tegema. See protsess on lihtsalt niiii chill! Zürichis on iga nurga peal maroni-putkad, kuid home-made kraam on ikka hulga maitsvam või mulle lihtsalt tundub nii.
Home-made kraamiga on siin peres üldse lood väga head. St, et palju käiakse ka väljas söömas, aga kodus kokkamist naudib kogu pere ja me teeme seda kõik koos. Viimasel ajal on Lucas ka köögis üsna asjalikuks muutunud ja pole enam üldse ebatavaline, kui ta koolist saabub ning teatab, et ta sooviks midagi küpsetada. Kõige suurem hitt on Nutella küpsised, mille retsepti ma Kathreenilt sain ja enda käe järgi natuke "kodustasin".
Mida ma veel Šveitsis märganud olen?
Ovomaltine on ilmselt üks populaarseim ja ka omanäoliseim šokolaadi mark siinsel kohutavalt laias šokolaadi valikus. Kahtlemata võitis see ka minu südame, sest tavaline piimašoks selliste crunchy šokitükkidega on lihtsalt match made in heaven. Pluss neil on veel šokolaadikreem, mis on iga lapse lemmikmagustoit. Saatsin ühel korral koju, Eestisse ka seda unistustekraami, ema kurtis hiljem: "pooled külalapsed käivad meil endale šokolaadi saiu tegemas." Muuseas Ovomaltinet saab ainult Šveitsi poodidest.
Tervitamine on siin kindlasti hulga sõbralikum kui meil. Esimestel nädalatel oli ikka kohutavalt kummaline, kui sisuliselt võõras inimene kukub sind põskedele musitama. Ma mäletan vist elulõpuni oma esimest kohtumist naabriproua E-ga- ma pidin ehmatusest roheliseks minema, kui ta mind musitama kukkus. Ma ei ütleks, et see oli sellepärast, et oleks ebamugav olnud, lihtsalt ma ei osanud seda oodata, me kohtusime ju esimest korda. Teine seik meenub ühelt basseinipeolt, kus seltskond oli omavahel suhteliselt võõras. Iga uus külaline, kes saabus kätles igat viimset hingelist ning tutvustas ennast, polnud absoluutselt vahet, kas oli 3 inimest v 30. Ning hiljem, kui lahkusime oli sama värk- läksid ja ütlesid igale ühele personaalselt head aega. Tänaseks olen ära harjunud ning mulle hakkab see iga korraga üha enam meeldima.
Nonii, siinkohal vist lõpetangi ja soovin teile kõike head! Ja olge sama mõnusad edasi, muahh-muahh!
Triin,
XX
No comments:
Post a Comment