vaade Zürichile ühest mägirestoranist
Tšau, sõbrad! Olen nädalajagu juba kodust eemal olnud ning natuke koputab koduigatsus uksele. Tahaks lihtsalt korraks kõiki häid inimesi näha- kallistada oma õekesi, süüa vanematega hommikust ja arutada maailma asju, kallistada Teijot, et ta lennuakadeemiasse sisse, minna härra Oolupiga plaate keerutama jnejne... Samas siis ma tulen jälle sealt koduigatsuse taevast maa peale ning saan aru, et mul on siin lausa suurepärane elu. Tõesti, mul pole millegi üle nuriseda. Kui siis ainult selle meeletu palavuse üle, temperatuur küündib lausa +38ni.
Olen selle nädala jooksul tutvunud ümbrusega- tunnen nüüd üsna kenasti oma kodukohta ning ka Zürichi kesklinn on enam-vähem teada. Kohtusin isegi Avega, kes 2ks nädalaks oma eelmisse perre nende praegusele aupairile puhkust läks andma. Kondasime koos mööda Zürichi imekauneid tänavaid ning maandusime lõpuks Zürichi järve kaldal, mille supisoe vesi meid natukene värskendas. Zürichi järv on nii kaunis, ookeanisinine vesi! Minule, kes ma olen harjunud Eestimaa sombuste järvede ning suhteliselt värvitu merega, on siinsed järved tohutult eksootilised!
Nädalavahetuse aga veetsime perega Itaalias. Pereisa vanematel on suvekodu Itaalias, täiesti Šveitsi piiri ääres, pisikeses linnakeses nimega Chiavenna. Milline kaunis paik! Mul oli terve seal veedetud aja suu ammuli, sest ma olin totaalselt lummatud! Millised mäed, milline arhitektuur, millised tänavad, millised aiad, millised kaunid ojakesed vulisemas linnast läbi! Tõeliselt ehe näide klassikalisest Itaalia linn-külast. See maja, kus ööbisime asus täpselt mäe künkal ning hommikusöögil avanes terassilt miljonivaade! Õhtusöögi ajal seevastu sõidab tänavatel jäätiseauto, kutsub lustaka muusika saatel inimesi ehedat itaalia jäätist ostma! Neil kasvavad seal oma aias lisaks tomatitele ja kurkidele ka oliivid, sidrunid, aprikoosid, apelsinid ning melonid! Kui soovisin tee sisse sidrunit või hommiku võileiva kõrvale aprikoosi, siis saadeti mind aeda enda silma järgi valima, harjumatu! Kolgas saadab ema poodi!
Nii minnes, kui tulles Itaaliast sõitsime läbi mägede, täpsemalt läbi St.Moritzi. Tagasi tulles tegime ühe St.Moritzi järve kaldal pikniku, kus avanes samuti miljoni vaade. Argh, see tunne või see vaade, mis sealt avanes on täiesti sõnul kirjeldamatu! Sa lihtsalt seisad seal, su ees laiumas mäestik, kõrval vulisemas helesinine ojake ja mõtled, et küll on see elu ilus!
Te ilmselt küsite, et milline on mu pere? Mu peres on tegelikult palju liikmeid: minu armas hoolealune Lucas, ema Carla, isa Marco, koer Era, 2 jänest ning papagoid. Ma tunnen ennast siin nende seltsis suurepäraselt ja nad väga hoolivad mu heaolu eest! Ma kirjutan kindlasti oma kodust, hostperest, uuest kodulinnast, saksa keele õpingutest ning kõigest aupairindusega seotust mõnes teises postituses, sest see lausa nõuab eraldi tähelepanu!
Ma jätan teid nüüd nautima neid kauneid pilte, mille ma oma pisikeselt Itaalia- lõunašveitsi tripilt kaasa tegin. Palju on pilte mägedest, sest ma lausa jumaldan mägesid! Kindlasti planeerige oma järgmine reis, kas Põhja-Itaaliasse või Šveitsi mägedesse, sest seal on palju khuulim, kui Egiptuses basseini ääres kõrbeda! Muuseas! Mägedes hakkab päike ka suurepäraselt peale, mul on päikeseprillid igatahes näos nüüd 24/7!
P.S! Kõik armsad, kes te mulle ikka meile saadate, siis pean edastama teate, et minu vana meili aadressiga juhtus mingi äksident ning sundolukorras tegin uue! Mulle saab nüüd joonistada, luuletada ja niisama loba ajada aadressil triin.rand94@gmail.com!
Ciao!
Triin
Kui Lucasega autos igav hakkas, tuli appi sõber pildiaparaat!
No comments:
Post a Comment