Hellõu! See kaua-kaua oodatud aeg on käes- ma olen õnnelikult imedemaal! Siin on täpselt 32 kraadi sooja ja ma olen totaalselt lummatud siinsest ümbrusest. Minu uus kodu asub Dietikonis, mis on Zürichist paari kilomeetri kaugusel. Ja see pere, kus ma elan... lühidalt öeldes, nad on juba ühe päevaga mu elu siin koduseks muutnud, ma ei oskaks paremat tahtagi! Isegi minu pilt ilmutati kummuti peale, et ma saaksin aru, et ma tõesti olen osa perekonnast.
Minu päris kohustused/ töö hakkab pihta augusti keskelt, kui perepoeg kooli läheb. Siis ma hoolitsen ta eest, viin kooli ja vaatan, et tal oleks toit laual. Mängin temaga jalkat, lauamänge või vaatan multikaid senikaua kuni vanemad koju tulevad. Aga kuni augusti keskpaigani tripime koos perega mööda Šveitsi ringi, nad tahavad, et ma näeksin selle aasta jooksul palju :).
Kui te küsite, kas oli raske lahkuda, siis eks natuke ikka... Kui jätad kodused ja sõbrad lennujaama väravate taha ning taipad, et oled nüüd päriselt üksi, siis eks pisut raske on. Samas oli see üksindus pühitud, kui särasilmne perekond mind Zürichi lennujaamas lillebuketiga ootas. Juba sellest hetkest sain aru, et kõik läheb hästi.
Lennukisõidust nii palju, et ma vihkasin seda kuni eilseni. Tavaliselt on see minu jaoks olnud täielik põrgu- kõrvad valutavad, pea kumiseb, igav on jnejne. Seekord Tallinnast- Kopenhagenisse sõites hakkas mul juba vaikselt tunduma, et ega nii hull polegi ning kui Kopenhagenis Šveitsi lennule istusin sain tunda hoopis teist klassi lennuteenindust, kõige selle kõrval ununes kõrvavalu sootuks.
Nii ma siis siin olen, alustan uut elu ning naudin, töötan, vaatan ringi! Kuulmiseni!
P.S! Ma tänan kõiki, kes te mulle kirjutasite, joonistasite, häid sõnu kaasa andsite! Ma tahaks osasi lausa eraldi tänada: Avet, Annet selle eest, et nad üldse mind julgustasid ja šveitsi suunasid! Emat, Peetrit, et nad olid nii mõstvad selle otsuse langetamisel. Mamma Liid oma reisi kogemuste jagamisel, Dagnet täiesti suurepärase üllatuse eest, Rahelit kõige naljakama kirja eest! Assot kõige siiramate soovide, Anetet Mariat hobuse eest! Teijot, et ta üldse lennujaama viitsis tulla, ära kaua kodus patja nuta! Thank you, Ansku, Tia, Jolanda for coming! Tanelit ja Liisut! Kerstit, kes sa boostisid mu ego kenasti :D Oma nunnusid Birgitit, Luiset ja Looret, kes olete mulle kalleimad pisikesed. Oma Annikaid, kelle peale saan alati loota ja kõiki teid, kes te kaasaelasite ja teete seda ehk aastakese veel, it means a world to me :).
Järgmiste Šveitsi lugudeni,
teie Triin
Dagnelt, latern, mis teed koju tagasi näitab ja mind pimeduses valgustab!
No comments:
Post a Comment