Mu hostpere on väga vahva! Nüüd ma saan seda öelda, sest ma olen kolm nädalat neid pea igas olukorras näinud, muidugi ei välista see fakti, et inimesed muutuvad. Aga praegu oleme siin kõik õnnelikud- mina selle üle, et ma ennast nii mugavalt koduselt tunnen, nemad selle üle, et nad nii toreda aupairi leidsid, kes pole nende senist elu mitte kuidagi muutunud. Ma tõesti olen osa perekonnast!
Mu hostepere jaoks on hästi oluline, et ma selle aastajooksul kogeksin ja näeksin hästi palju. Seega on nad mind kenasti sõidutanud, põhiliselt mägedesse. Me matkame seal, naudime hingematvalt kauneid vaateid, grillime metsas, ujume mägijärves ja naudime päeva. Kui juhsulikult hommikul pole päevaks kindlat plaani, siis õhtul skypes saan emale öelda kindlalt, et me käisime mägedes. Sõitsin ühel päeval ka bobikelguga ning maailma järsemal raudteel mägirongiga!
1.august oli Šveitsi sünnipäev! See oli nii tore päev! Esiteks äratati mind hümni saatel ning teiseks paluti mul 2000 inimese ees kõne pidada, sest nö "vallavanem" või kes iganes tähtistegelane oli haigeks jäänud. Ma sain šoki ja hiljem kena kõhutäie naerda, enda lolluse üle, et ma tõesti usun sinisilmselt kõike. Sünnipäeva õhtul oli ilutulestik, mis muuseas olevat palju uhkem, kui aastavahetusel. Eesti mõistes kindlasti, sest meie aasta vahetuse tuleshow kestab healjuhul 30minutit, siin aga lasti raha õhku kena kaks tundi. Muidugi ei puudunud selle päeva juurest ka punased valge ristiga T-särgid, lipud ning lipumustris lauanõud.
Ja muidugi Zürich, o imeline linn! Hallelujah! Ma võiks lihtsalt suvaliselt jalutada sihitult mööda tänavaid ning ikka on ilus! Isegi, et ma rongijaamas iga kord ära eksin ning päris täpselt veel asjadest seal aru ei saa, olen alati palju rõõmsam õhtul, kui olen päevas korra seal jalutanud. Ma pole veel sealseid muuseume ja muidu vaatamisväärsusi külastanud, aga ma kindlasti teen seda! Sest nagu Anne kirjutas on Zürichi Kunsthauz must have! Ning muidugi Zürichist rääkides ei saa mainimata jätta ka Uetlibergi, pikest mäekest mille otsast avaneb Zürichile hingematvalt kaunis vaade!
Te küsite kindlasti, palju ma päevas juustu ja šokolaadi näost sisse ajan?! Selles suhtes, et ärge üldse muretsege! Seda ikka läheb! Juustu süüakse siin peres nagu leiba ning šokolaadi söögi alla, söögi peale. Ma avastasin enda lemmiku ka juba: Ovomaltine! Parim šokolaad ning šokolaadikreem ehk Nutella kaotas! Vau, mul hakkab praegugi suu vett jooksma! OVOMALTINE IS THE BEST! Muidugi on veel teisigi imemaitsvaid šokolaade, aga minu süda kuulub hetkel Ovole!
Päriselt tööle hakkan 19.augustil, siis läheb L kooli ja vanemad tööle. Senikaua me aga naudime koos Šveitsi, imelisi, kuumasid suveilmasid, matkamist ning seltskonda! Kuulsin, et teil seal kaugel Eestimaal pidi ka kena suvi olema, et meres on vesi soe ja päike kõrgel taevas! Merd ma igatsen ja Boheemi kanawrape! :D Igatahes, hoidke lipp kõrgel ja järgmiste postitusteni! Muah!
Triin
P.S! Mu nimi tekitab siin elevust. Pidavat kaunis olema, samas Starbucksis kirjutati mu topsi peale Tiny. Seega ma ei tea, mida nad selle Triinu all täpselt kuulevad. Starbucksis on mul igatahes nüüd Starbucksi-nimi: Lisa! Hea rahvusvaheline!
Pilatus ja maailma järseim raudtee, alpides
No comments:
Post a Comment