Kui ma esimesel septembril veel ujumas käin!

Armsad! Siin on endiselt suur suvi. Jah, peab tõdema, et vahepeal kiskus juba üsna sügiseseks, aga viimasel ajal peab ikka hommikuti suvekleidi selga viskama, sest päeva peale läheb õues õige kuumaks! Natuke on lausa kahju lastest, kes koolis käivad ja kogu seda kaunist ilma vaid läbi klassiruumi akna saavad nautida. Selles mõttes on Eestis hea: kalender keeratakse septembrisse ning ühtlasi saabub ka päeva pealt karge vihmane sügis, mida klassiruumi aknast on lausa lust jälgida, peaasi, et ise õue ei pea minema. Noh, muidugi oleks tore, kui esimesed septembri nädalad oleksid kuldsed. 

Ma vist ei pea enam kirjeldama, kui väga ma Zürichit armastan! Eriti öösel võin ma sihitult jalutada järvekaldal või mõnes kohvikus reedet õhtusse veeretada. Seda ma harilikult reedeti teengi: hüppan rongi peale, sõidan Zürichis Bellevuele, sean sammud Starbucksi (isegi, et ma väga starbucksi fänn pole) ja olen, vaatan lihtsalt inimesi. Ühtlasi ühineb minuga teinekord ka Ali, kes on aupair USAst ja kellega me pidevalt chillime. Näiteks 1. septembri võtsime vastu piknikuga järvekaldal, oli ilus päev! 

Ma tegelikult paljust ei oska rääkida! Elu on endiselt lill ja uhke lill, ma olen siin nüüdseks juba täielikult ära harjunud, st. ma tunnen ennast siin väga hästi. 2.septembril oleks tahtnud kodus olla ja oma pisikese õe Luisega koos kooki süüa, sest temast sai koolilaps, juhhei! Või näiteks täna tahaks Liisuga klaase kokku lüüa, sest tal on sünnipäev. Sellistel hetkedel igatsen koju, väga! Aga õnneks virtuaalmaailm aitab minulegi kodused sündmused lähemale tuua! 

Olge tublid ja pidage vastu! 

Triin

P.S! Mõned pildid minu igapäeva rännakutelt! 

    Kui magan, siis...

    nõnda.

    Kui hommikuti jooksen, siis...

    seal.

    Kui Lucasega kooli läheme, siis...

    jalutame mööda.

    Kui reedeti Zürichis hänging, siis...

    olen lummatud.

    Kui kõht läheb tühjaks, siis

    frozen yoghurt...

    Kui Aliga koos olen, siis teeme pilti!