Iga suvelõpp on samasugune.. Kõik õpilased ohivad, et peab uuesti kooli minema, kaubanduskeskused on paanikas lapsevanemaid täis ning lastelt küsitakse päevas kümneid kordi kooli kohta, et kas too ootab ikka piisavalt pingi nühkimist?! Facebook kutsub ikka rajudele endless summer pidudele ning paljud söögikohad kuulutavad hooajalõpu specialitest.. Kas pole mitte tuttav stsenaarium? Minule küll.. Just eriti nende hulluvate lapsevanemate osas.. Ülemistes oli mul üks päev naljakas seik ühe guccimucci naisterahvaga, kes oli juba ennast hingetuks jooksnud, vajalike kooliasjade nimekiri näpus, korv-käru täis igasugu nidinodi.. Ja kui ma talle siis kogemata jalgu koperdasin.. Need silmad pidid mind ära sööma ning mõni krõbedam sõnagi tuli üle huulte.. Kuid tegelikult sain ma temast tol hetkel aru.. Pole ju lihtne, kui emme-issi pisike võsuke ühel hetkel nii suureks kasvab, et tuleb kooli minna. Ilmselt läks antud tüdrukutirts eliitkooli ning emal oli suur hirm, et äkki tema laps langeb koolikiusaja küüsi, sest tal ei ole piisavalt cooli pinalit, koolikotist rääkimata..
Ka minul on jalge ees viimane, päris viimane aasta keskkoolis.. Kõlab iseendalegi uskumatult, aga nii see on. 12aastat Kolga Keskkooli jätavad elulõpuni ilmselt südamesse ühe toreda mälestuse kõigest heast ja ka halvast :) Koolitoitu ei unusta ilmselt kunagi..
Tegelikult lülitaks veel korraks ennast koolilainelet välja ning lõpetaks selle suve ühe toreda postitusega..
Nagu ilmselt on juba minu blogilugejatele selge.. Olen veetnud peaaegu 3 täiesti uskumatult vahvat suvekuud Kuressaares. Minu ettekäändeks oli töö, kuid tegelikult oli siin palju rohkem põhjuseid, miks ma otsustasin oma suve sellisel moel veeta.. Tööst aga nii palju, et see oli uskumatult vahva kogemus!! Teenindaja amet on nüüdseks minu silmis ilmselt üks raskemaid, sest pikad päevad ning mitmekülgsed töökohustused on ikka katsumus omaette.
Kuressaare kaltsukad kostitasid mind suve jooksul hea paremaga ning välikohvikute mõnust hakkan ilmselt kohutavalt puudust tundma. Inimesed siin pisikeses linnas on ikka samasugused nagu igal pool mujal Eestis.. Lihtsalt Kuressaare inimene on harjunud vähemate võimalustega, kui näiteks Tallinna inimene. Seda ma imestasin küll, et värskelt Kuressaares keskkooli lõpetanud noored kibelevad hirmasti Tallinna võlusid nautima.. Noh ilmselt sellepärast, et Kuressaare talvehooaeg on suhteliselt inimtühi ning igav..
Pikka bussisõitu ma ilmselgelt igatsema ei hakka, kuid viimane kord sõitsin bussis täitsa üksi.. See oli küll selline VIP ride.. Annika sai ikka tükk aega bussijaamas naerda, kui nägi, et ma tõesti ainukesena bussilt maha tulin :))
Üks asi on siiski minu hinge siiamaani kriipima jäänud.. See, et Viru Folk jäi minu jaoks see aasta ära.. On ju alati reegel see, et 2 olulist asja langevad samadele kuupäevadele ning tuleb teha otsustav valik ühe kasuks.. See kord võitsid töökohustused Kuursaalis ning siirad siirad vabandused veelkord Viru Folgi vabatahtlike kordinaatori Mareti ees, kes oli olnud maailma vahva..
Iga asi saab 1 kord otsa.. Nii nagu ka see suvevaheaeg, mille veetsin toredate inimestega IMELISES linnas.. ( nüüd vist sai kõigile selgeks, kus ma siis täpselt olin :D)
See Lana del Ray lugu kuulus minu suve playlisti :)) See you at school.. or next summer :))
XOXO
