See tüdruk ei teadnud, milline maailm olla võib

Iial ei mõelnud, et valele teele minna võib

Armastust ihkas endale tõeliselt

Lubatud tundest peagi ilma jäi

Kodu ja juured otsustas maha jätta 

Unistas suurelt muredest hoolimata 

Üritas naerda, kuigi ta silmadest 

Aru võis saada ta on hinges üksi

End ümber ta sõrme keerutas mõtlemata

Näis et see muutub, tülisest hoolimata 

Alati andeks üritas anda kõik, 

kuigi ta teadis, et see ei lõppe eal

Ja ta teab, et see nii iial jääda ei saa

Miski umbsõlme peab avama

Kuigi uinudes ta uuest heast unistab

Päiksetõusuga kõik kordub taas